1. Aallaqqaasiut

Kisitsisitigut paasissutissani matumani Kalaallit Nunaanni suliffeqarneq nassuiarneqarpoq. Kalaallit Nunaanni suliffillit pillugit kisitsisitigut paasissutissat ukiup ingerlanerani qaammatikkaartumik inuit qanoq amerlatigisut suliffeqarnerannik killiffissiorluni naatsorsuutaapput.

 

Kalaallit Nunaanni najugaqavissut, qaammatillu aallartinnerani 15-ileereersimasut, tunngavigalugit suliffeqarnermi kisitsisit suliarineqarput.

 

The International Labour Organization-imi (ILO), FN-ip ataani nunat tamalaat akornanni suliffeqarnermut tunngasunut kattuffimmit, najoqqutassiat nassuiarneqarsimasut sapinngisamik tunngavigalugit Kalaallit Nunaanni suliffeqarnermi kisitsisitigut paasissutissat suliarineqarput. ILO-mit suliffeqarneq pillugu nassuiaat kiisalu najoqqutassiat immikkoortoq 4.1-imi atuarneqarsinnaapput.

 

Saqqummersitaq immikkoortunut pingasunut avinneqarpoq, ataatsimut imaluunniit immikkut atuarneqarsinnaasunik. Immikkoortut aappaanni suliffillit pillugit nalunaarsuisarfimmit naatsorsuutit saqqummiunneqarput. Immikkoortumi nunami sumiiffiit inuiaqatigiillu agguataarneqarneri aallaavigalugit misissuinermi Kalaallit Nunaanni suliffeqarnermi pissutsit ersersinneqarput.

 

Najoqqutarineqartut kisitsisinilu paasissutissani nalunaarsuutit allat immikkoortut pingajuanni nassuiarneqarput, immikkoortullu sisamaanni najoqqutassiat, suliffeqarnermut nassuiaat, periaatsimut nassuiaat, kukkunernullu najoqqutat il.il. nassuiarneqarlutik.

 

Piffissami 2016-imiit 2022-mut Kalaallit Nunaanni suliffeqarneq pillugu kisitsisinut paasissutissat sukumiinerusut Naatsorsueqqissaartarfiup Kisitsisaataasiviani bank.stat.gl –imi nassaarineqarsinnaapput. Kisitsisaataasivimmi paasissutissanut tunngaviusunik assigiinngitsunik soorlu ukioqqortussuseq, suiaassuseq, najugaqarfik, nuna inunngorfik ilinniakkallu qaffasissusaa malillugit nammineq toqqartuilluni tabelinik aallertoqarsinnaavoq.

 

Saqqummersitami matumani nutarsaanerit

Saqqummersitsinermi matumani siuliani saqqummersinneqarsimasunik nutarsaasoqanngilaq.