1.
Aallaqqaasiut
Kisitsisitigut
paasissutissani matumani Kalaallit Nunaanni suliffeqarneq nassuiarneqarpoq.
Kalaallit Nunaanni suliffillit pillugit kisitsisitigut paasissutissat ukiup
ingerlanerani qaammatikkaartumik inuit qanoq amerlatigisut suliffeqarnerannik
killiffissiorluni naatsorsuutaapput.
Kalaallit
Nunaanni najugaqavissut, qaammatillu aallartinnerani 15-ileereersimasut,
tunngavigalugit suliffeqarnermi kisitsisit suliarineqarput.
The International
Labour Organization-imi
(ILO), FN-ip ataani nunat tamalaat akornanni suliffeqarnermut tunngasunut
kattuffimmit, najoqqutassiat nassuiarneqarsimasut sapinngisamik tunngavigalugit
Kalaallit Nunaanni suliffeqarnermi kisitsisitigut paasissutissat suliarineqarput.
ILO-mit suliffeqarneq pillugu nassuiaat kiisalu najoqqutassiat immikkoortoq
4.1-imi atuarneqarsinnaapput.
Saqqummersitaq
immikkoortunut pingasunut avinneqarpoq, ataatsimut imaluunniit immikkut
atuarneqarsinnaasunik. Immikkoortut aappaanni suliffillit pillugit
nalunaarsuisarfimmit naatsorsuutit saqqummiunneqarput. Immikkoortumi nunami
sumiiffiit inuiaqatigiillu agguataarneqarneri aallaavigalugit misissuinermi
Kalaallit Nunaanni suliffeqarnermi pissutsit ersersinneqarput.
Najoqqutarineqartut
kisitsisinilu paasissutissani nalunaarsuutit allat immikkoortut pingajuanni
nassuiarneqarput, immikkoortullu sisamaanni najoqqutassiat, suliffeqarnermut
nassuiaat, periaatsimut nassuiaat, kukkunernullu najoqqutat il.il.
nassuiarneqarlutik.
Piffissami
2016-imiit 2022-mut Kalaallit Nunaanni suliffeqarneq pillugu kisitsisinut
paasissutissat sukumiinerusut Naatsorsueqqissaartarfiup Kisitsisaataasiviani bank.stat.gl –imi nassaarineqarsinnaapput.
Kisitsisaataasivimmi paasissutissanut tunngaviusunik assigiinngitsunik soorlu
ukioqqortussuseq, suiaassuseq, najugaqarfik, nuna inunngorfik ilinniakkallu
qaffasissusaa malillugit nammineq toqqartuilluni tabelinik
aallertoqarsinnaavoq.
Saqqummersitami
matumani nutarsaanerit
Saqqummersitsinermi
matumani siuliani saqqummersinneqarsimasunik nutarsaasoqanngilaq.